Ülekaalu ja lõviosa kõikide muude hädade juur on uskumus ma ei ole küllalt hea.

Muutus algab alati detailist. On vaja muuta ühte täppi, et muutuks kogu inimese maailmatunnetus ja hakkaks lagunema valuahel. Selleks täpiks on uskumus, et ma ei ole küllalt hea. Kahjustatud minapilt erinevates nüanssides nurjab juba ette võimalused oma elu kvalitatiivselt järgmisele tasemele viia, end teisejärgulisena tundev inimene kas jätkab sõltuvuste lohutusahelates tasapisi mandudes või ärkab, kui taipab endale esitada küsimuse- kas nii elada on tõesti ainuvõimalus. Ja siis tekib ridamisi järgmisi taipamisi: et nii elada – ennast lohutussöömisega tuimestades -  on väga valus; et nii jätkates see valu ei lõpegi kunagi ära; et nii jätkates rahulolematus läheb tegelikult kogu aeg järjest hullemaks, et ülekaalulisena on ennnast ikka väga raske armastada, et nii on üsna võimatu endale elamisväärset elu luua, kui sa endale ei meeldi ja oma keha haldamisega toime ei tule..

Igasuguse coachingu südameks on juhatada kannatav inimene tagasi oma sädeme – jõu, arukuse ja ilu tunnetamise ja kasutamise juurde – aidata avada muutmisvägi.

On palju viise, kuidas oma tuumuskumusi muuta; maailmapraktikas üheks kõige toimivamaks peetakse praegu patsutamistehnikat (taping), kuna see on kasutatav kohe iga inimese puhul, ei eelda mingeid eriomadusi ega ole seotud ühegi religiooniga. Selle mängulise võtte kasutamine kutsub esile taipamisi, taipamine on aga ainus fenomen, mille läbi uskumusi üldse muuta saab. Samas saab tapingus igat kasutatavat lauset vaadelda ka taotlusena – sinu soovi või palvena, et saaks olema nii!

Järgnevalt siis üks näide. Tekst on inspireeritud selle ala tippmeistrilt Brad Yates’ilt.

Sissejuhatuse ajal patsutatakse kergelt kahe esimese näpu otsaga teise käe väikese sõrme poolset külge, edasi korduvate raundidena punkte kulmude vahel, silma välisnurgas, silma all, nina all, alahuule all, rinnakul ja kaenla all. Samal ajal loed vaikse häälega teksti, mis tuletab sulle meelde, et sa oled sündinud säravana. Kõigele, mis üles kerkib, ära pööra mingit tähelepanu, lase lihtsalt minna.

Ma olen imeline

Sissejuhatus:

Ma olen imeline. Ma otsustan jälle teada, et ma olen imeline. Ma otsustan ennast armastada ja tunnustada. Ma otsustan  sügavalt ja täielikult ennast armastada, austada ja tunnustada. Ma otsustan olla suurepärane. Ma otsustan olla imeline. Ma otsustan korda saata imelisi asju. Ma otsustan saada imelisi asju. Ja parim viis saavutada imelist … on olla imeline! Ma olen imeline. Ja ma otsustan sügavalt ja täielikult ennast armastada, austada ja tunnustada. Ja kõiki teisi imelisi inimesi oma elus.

Raundid:

1. Ma olen imeline.

2. Ma olen suurepärane.

3. Ma otsustan kõrvaldada igasugused kahtlused selle suhtes.

4. Ma puhastan ära kõik kahtlused oma uskumustes, emotsioonides, rakumälus ja käitumises.

5. Ma puhastan ära kõik kahtlused oma väärtuses, mis on salvestunud kogu mu ajaloo jooksul.

6. Ma muudan ära uskumuse

7. et ma olen midagi vähemat kui suurepärane.

8. Ma olen imelise Looja imeline looming.

1. Ma olen loodud sama jõu poolt

2. mis on loonud mäed ja ookeanid.

3. Ja need on imelised.

4. Järelikult pean minagi olema imeline.

5. Ja kui ma annan endale täielikult aru

6. millise imena on loodud minu keha,

7. kuidas ta seedib toitu, pumpab verd,

8. mõtleb mõtteid..

1. ….see kõik on imeline!

2. Ainult juba mu keha keerukus,

3. kui ma pööran sellele oma tähelepanu,

4. võtab hingetuks.

5. Ja kõik need asjad mu elus

6. mis ei tundu sugugi nii imelised

7. on ainult selle uskumuse tulemus

8. et ma kahtlen oma imelisuses.

1. Kui ma vaatan oma minevikku,

2. kui ma vaatan neid asju, mida ma olen teinud ja neid, mida olen tegemata jätnud,

3. see paneb mind kahtlema oma imelisuses.

4. Ja kõik sellised asjad, mida ma olen teinud ja mida ma pole teinud,

5. mis panevad mind kahtlema selles, kui imeline ma olen,

6. on ainult selle tulemus, et ma olen kahelnud selles, kui imeline ma olen!!

7. Mida rohkem ma endale teadvustan, kui imeline ma olen,

8. seda sügavamalt ma tean, kui imeline ma tegelikult olen.

1. Mida paremini ma tean, kui imeline ma olen,

2. seda paremad on minu mõtted,

3. mida rohkem ma endast lugu pean,

4. seda paremini ma ennast tunnen,

5. mida parem mul on olla,

6. seda paremaid tegusid ma teen,

7. seda rohkem ma saavutan,

8. seda rohkem on minust kasu nendele minu ümber, keda ma armastan.

1. Kui ma täiesti kindlalt tean, et ma olen imeline,

2. siis ma annan endale andeks,

3. kui ma vahel teen mõne vea.

4. Ja kui ma sellest veast õpin,

5. siis tegelikult see ju polegi enam viga.

6. Ja kohe kindlasti mitte ei ole Mina viga!!

7. Ma olen Looja imeline looming.

8. Seda mõistes võin ma rahulikult omaks võtta tõsiasja, et

1. ma olen imeline.

2. Jah, nüüd ma saan seda rahulikult öelda,

3.  ma olen imeline.

4. Ja mida sügavamalt ma seda ilmselget tõde mõistan,

5. seda rohkem ma ennast usaldan,

6. seda rohkem asju julgen ma ette võtta,

7. seda rohkem usaldan ma teoks teha oma imelisi ideid,

8. millest saavad kasu nii paljud inimesed,

1. eelkõige need, kes on mulle kõige lähemal.

2. Mõistes, et ma teen elus nii palju rohkem head, kui ma olen teadlik oma suurepärasusest,

3. ei ole mul enam mingit vajadust kahelda oma suurepärasuses.

4. Mida enam ma kogen seda, kui imeline ma olen,

5. seda selgemaks saavad mu silmad,

6. seda rohkem ma märkan, kui imelised on teised inimesed minu ümber.

7. Nüüd suudan ma näha nende segaduse taha,

8. nende vigade taha ja märgata,

1. kui imelised nad tegelikult on.

2. Mida kindlamalt ma kogen, kui imeline ma olen,

3. seda rohkem saan ma aidata teisi, et nad samuti avastaksid, kui imelised nad ise on.

4. Ja mida rohkem me kõik hakkame kogema, kui imelised  me oleme,

5. seda paremaks kõik ümberringi muutub.

6. Ma olen suurepärane.

7. Ma olen imeline kõikidel tasanditel.

8. Ma olen kingituseks kõigile, kellega ma kokku puutun.

Lõpetuseks hinga sügavalt sisse ja soovi – ja olgu see nii!

Korda seda seni, kuni iga su rakk selle teadmisega läbi on immutatud, kuni sa lõpuks ometi taipad. Ja seda taipamist kasutama hakkad.

Sa võid ju edasi vastu punnida ja eelistada olla teisejärguline, aga – milleks?