Järgnev põhineb indiaani tolteekide ja india joogide teadmistel suhete loomise alustalast.
Läbi elu ajab iga inimene kõikidel viisidel taga armastust. Meile tundub, et me vajame armastust väljast, sest arvame,et meil endal seda pole. Sest me ei armasta ennast. Ja nii jahimegi armastust, lootes seda saada teistelt – teistelt, kes on täpselt samas seisus nagu me ise oleme – ka nemad ei armasta ennast.
Millist armastust on neil meile anda? / don Miguel Ruiz /
Su elus võib olla sadu erinevaid suhteid, kuid iga suhe on alati unikaalne ja eraldiolev, alati ainult kahe inimese vahel. Tolteekide kirjelduses suhe kahe inimese vahel on nagu jupike ühist unenägu, mida mõlemad koos loovad. Ainus mõte sellist muinasjuttu üldse üleval hoida on rõõm, mängulust koos luua ja uurida, jagada ja armastada. Selles loos saad sina vastutada vaid oma panuse eest. Sinu panus saab olla ilus vaid ühel moel – kui sa tõeliselt armastad ennast. Enne kui vaatame, mida see täpsemalt tähendab, paar sõna ideaalsest partnerist.
Tolteekide juhis inimese sobivuse testimisel on lihtne –küsimus, mida endale esitada: kas see inimene on sinu kõige parem sõber? Kas te olete üksteise jaoks parim seltskond – lihtsalt, loomulikult, pingutamata, suhte nimel tööd tegemata? Ideaalne partner sulle selles mängus on selline, keda sa ei tahaks üheski osas muuta, kes sobib sulle täpselt sellisena, nagu ta juba on. Kellega suhe klapib, ilma,et peaks midagi klapitama; kus dünaamiline harmoonia on juba olemas, kõik voolab justkui iseenesest, mida iganes te ka ette ei võtaks.
Ja vastupidi – kui su partner püüab sind muuta, pole sinuga rahul just sellisena, nagu sa oled- see tähendab sina pole see inimene, keda ta tegelikult tahab, sa pole võrdne. Miks siis olla koos? Miks teeselda?
Ole väga aus, armasta end piisavalt ja tee teine valik.
Don Ruiz: „ Lase teisel minna, tee talle teene- anna talle võimalus leida keegi, kes teda sellisena jäägitult armastada suudab. Tee endale sama teene. Ära raiska oma aega. Ära raiska oma partneri aega. See on respekt „. Respekt – sügav austus teise vabaduse ja valikute suhtes – on igasuguse suhte alustala.
Tõelise enesearmastuse teine tahk on keerulisem – kasvada üldse välja vajadusest välise armastuse allika järele, saavutada eneseküllasuse seisund. Vabadus.
Kui selline väljakutse – otsustavalt lõpetada pidevalt millegi vajamise ja hirmu seisund – vastu võtta, peab hakkama juurde õppima. Esimeseks sammuks sel teel on saada STALKERIKS – kütiks, sõdalaseks. See tähendab hakata endale jooksvalt teadvustama, mida ma siis tegelikult elan, ehk mis hetkest hetkesse toimub mu sisemaailmas. Joogid ütlevad, et sa justkui ärkad ärkvelolekust veelkord, muutud vaatlejaks, tunnistajaks. Tuled teadvele.
Nihkudes veidi tahapoole mõistust, hakkad märkama oma reaktsioone eluolukordadele – mõtete ja emotsioonide tandemeid – justkui elus loomakesed su sees. Neid kütidki. Nii avastad, et see, mida sa elad, ei ole üldsegi inimlik – sa ise ei tee seda, lihtsalt reageerid. Tekib täiesti uus suhe oma sisemaailma – see, mida sa enne pidasid enda omaks – „minu iseloomujoon“, muutub nüüd eraldiolevaks – objektiks sinu kui märkaja suhtes. Mõistes, et sa teda oma ellu ei vaja, tekib sul alles nüüd võimalus temast vabaneda.
Stalkeri seisundist saab alguse põhjapanev muutus inimese isiklikus ajaloos.